Orissaare vald asub Eesti Vabariigi suurima saare, Saaremaa kirdeosas, Väikese-Väina tammi lähedal. Seega võib Orissaaret nimetada Saaremaa väravaks. Pealinna Tallinna on 163 km ning Saare maakonna keskus Kuressaare on 54 km kaugusel.Valla pindala on 163 km², elanikke 2 004 (01.01.2010. a. seisuga). Valla keskus on Orissaare alevik (kaart), kus elab 993 inimest. Elanike arv vallas on viimastel aastatel vähenenud.

Orissaare ajaloosündmuste konkreetsem dateerimine algab aastatest 1227-1233, millal piirkond läks Mõõgavendade (hilisem Liivi) Ordu valdusesse. Pärast saarlaste Jüriöö ülestõusu mahasurumist alustas ordu Maasi mereranda karistuseks linnuse ehitamist. Kahjuks lasti see 1576. a. strateegilistel kaalutlustel õhku ning varemeis seisab ta praeguseni. Kuid alates 1999. aastast on Orissaare Vallavalitsus tegelenud Maasi ordulinnuse restaureerimisega. Praeguse valla piirid kujunesid välja 1990.aastal, mil Pöide vald eraldus senisest suurvallast omaette vallaks.

Orissaare vallal on 6 allasutust: 2 kooli (Orissaare Gümnaasium, Orissaare Muusikakool), lasteaed "Päikesekiir", 2 raamatukogu (Orissaare ja Tagavere raamatukogu) ning kultuurimaja.

Orissaare sadama hea asukoht on soodustanud mereturismi arengut. Sadam asub Orissaares, Illiku laiul, keskusest vaid 700 m kaugusel. Sadam on hästi kaitstud tormituulte ja lainetuse eest. Mugava peatuspaiga leiavad siin endale kuni 2,5 m süvisega jahid ja teised alused.

Metsaga on kaetud 36% valla pinnast, haritavat maad 25%, mitteharitavat põllumajanduslikku maad 10% (looduslikud rohumaad, karjamaad) ja muud maad 29% (veekogud, teed, ehitised jne.).
Piirkond on olnud põllumajandusliku tootmise suunitlusega. Toodetakse piima ja liha ning kasvatatakse teravilja. Kui 1990.a. töötas põllumajanduses 60% elanikkonnast, siis aastaks 2005 on prognoositud selleks 10%.
Meie eeliseks on see, et elame mere ääres. Kalapüügiga on rannakülaelanikud tegelenud ammustest aegadest. Seoses põllumajandusliku tootmise vähenemisega on päevakorda tõusnud Orissaare vallaga piirneva mere majandamine: merel käivad nii harrastus- kui kutselised kalurid.
Maade jagunemisest, põllumajanduse seisust, kalandusest ja paljust muust saab ülevaate Orissaare valla arengukavast. Viimases on ka kogu ülevaade valla praegusest elust ja tuleviku visioonidest.

Vallas puudub suurtööstus, arenenud on kergetööstus väikeettevõtlusena - põhiline on tekstiiltoodete valmistamine: sokid, rahvarõivad ja palju muud.
Puidu ümbertöötlemisega tegeleb vallas kaks ettevõtet. Valmistatakse möölit, uksi, aknaid, mänguasju. Meil on neli ehitusettevõtet ja nende oskustöölised on võimelised ehitama kaasaegseid keerulisi ehitisi suvemajadest sadamateni.
Lisaks neile Orissaare vallas on 9 kauplust, 3 alaliselt tegutsevat baari ja palju teisi ettevõtteid.

Orissaare vallavolikogus on 15 volikogu liiget ning vallavalitsuses töötab ametnikena 10 inimest.

Orissaare valla eelarve suurimad kuluartiklid on haridus, valitsemine (volikogu ja vallavalitsus), teede ja tänavate korrashoid ja valgustus. Tulude ja kulude täpsemat struktuuri saab vaadata valla eelarvest.

Meil on 4 sõprusvalda - Soomes Leppävirta vald, Lätis Gibuli vald, Rootsis Mellerudi Kommuun ning Taanis Lejre Kommune. Nendega koostööst saab lähema ülevaate sõprusvaldade lehelt.

Nii nagu kogu Saaremaa loodus, on ka Orissaare valla loodus küllaltki unikaalne, sellepärast pöörame selle säilitamisele suurt tähelepanu. Paljud meie lähiaastate projektid ja ettevõtmised on sellesuunalised, 2009. aastal moderniseeris As Kuressaare Veevärk vee- ja kanalisatsioonitrasse ja puhastusseadmeid Orissaare alevikus ja Tagavere külas. Koostöös kuue Ida-Saaremaa vallaga (Leisi, Pöide, Muhu, Valjala, Laimjala, Orissaare) rajati 2006. aastal Maasi Jäätmejaam ja tehakse tihedat koostööd ka muudes jäätmehoolduse valdkondades.  Valla tuleviku plaanidest annab ülevaate valla arengukava.