Maasilinnuse rajamise dateering on antud Wartberge kroonikas: "Sama meister Burchard ehitas aga Saaremaal hea ja tugeva linnuse, mida vend Goswin hiljem suuremaks tegi."
Saarlased alistati lõplikult B. v. Dreilebeni poolt 1345. a. veebruaris. Alles seejärel saadi alustada Maasilinnuse ehitusega asendamaks Jüriöö ülestõusus saarlaste hävitatud Pöide ordulinnust. Juba sama aasta detsembris valiti Liivimaa ordumeistriks Goswin von Herike. Nii kestis ehitus Dreilebeni ajal vähem kui aasta. Laastatud maa ei võimaldanud laiaulatuslike tööde läbiviimist ja nii püstitati osaliselt puust linnus. Kivist linnust asuti rajama meister Goswin von Herike juhatusel, kes oli tuntud oma varasemate tööde kaudu, aga ka siis ei jätkunud vahendeid plaanitud ettevõtmiste täielikuks realiseerimiseks, plaanid teostati alles järgmisel sajandil.
Suuremaid ümberehitusi võeti Maasilinnas ette aastal 1518 tookordse foogti Tonys Ubelackeri poolt, kelle ajal ehitati tõenäoliselt ka üks osa eeslinnusest. Eeslinnuse nurkades asuvad bastioni tornid ja ruumid suurtükkide jaoks on aga veel hilisemat päritolu, sellele viitavad kohalt leitud raidkunsti detailid, mis on renessansi ajastule vastavate vormidega ja viimased ehituslikud täiendused võiksid pärineda 16.sajandi keskpaigast.
Kuigi 1558.a. puhkenud Liivi sõja põhilised lahingud peeti mujal, ulatusid mitmed sõjakäigud siiski ka Saaremaale. Kartes, et kahte linnust, ka Kuressaare linnust, ei suudeta üheaegselt kaitsta, purustasid taanlased 1566.a. Maasilinna. Üsna pea linnus taastati, kuid 1568 ja 1575.a. vallutasid linnuse rootslased ja mõlemal korral sai sellest nende tugipunkt Saaremaal. Et vältida selle kordumist, andis Taani kuningas Frederik II 11.augustil 1576.a. käsu Maasilinn hävitada. Sellest ajast ongi linnus varemetes seisnud.
 
|
Lõige ordulinnusest
|
Nagu väliuuringud on näidanud, on Maasilinnas tegemist nn. laiendatud elutorn-tüüpi peahoonega, mis on ümbritsetud ebakorrapärase nelinurkse ringmüüriga, mille loode-, kirde- ja kagukülje vastas on paiknenud ülejäänud hooned. Peahoone (välismõõtmetega 46,9 x 12,2) on rajatud kahes etapis. Vanemaks on läänepoolne 20,8 m pikkune kahe piilariga osa, millele on hiljem lisatud 26,1 m pikkune juurdeehitis, kus asuvad ka mantelkorsten ja hüpokaustahi. Seinte paksus kõigub 2,1-3,0 m piires. Mõlemad pooled on olnud kolmekorruselised. Tänaseks on neist varemetena säilinud 7,5 ja 8,0 m kõrgune osa, hõlmates kunagise linnuse peahoonest esimest ja osaliselt ka teist korrust (K.Aluvee - Eesti Keskaegsed linnused TL 1993, A.Tuulse - Die Burgen in Estland und Lettland 1942). |
Omanik - Orissaare vald
1999.a. kasutas Orissaare vald seadusest tulenevalt õigust kinnistu võõrandamisel - ostueesõigust kinnistule, millel asus Maasilinn. Vald võttis 225 000 krooni laenu, mis oli volikogu üksmeelne otsus. Sellega tagati läbi omandivormi (munitsipaalomand) kindlus Maasilinna tuleviku suhtes, mis omakorda on aluseks Maasilinna puhkepiirkonna tekkele. 14.juulist 2000.a. on Orissaare vald kinnistu Linnuse omanik.
Orisaare vallavalitsus on koostanud projekti Maasilinn, milles nähakse ette mitmeid töid, millest lähemalt loe siit >>. |
)
)
){kind=link}
){kind=link}
){kind=link}
